alumiinium, minu sädelev sõber (tegelikult on neid kaks. suurem ei mahtunud minuga koju kaasa. ei taha enam päris kaua aega ühtegi sirklit näha. kasutasin täna esimest korda elus lintsaagi (kõik näpud jäid alles) ja muid üsna hirmuäratavaid hääli tegevaid masinaid. homme lõigun ma neid natuke ja siis panen puu otsa rippuma. ~diip~ enough?)
ma pole kunagi nii kaua koolis (süvenenult!) olnud kui täna. koju jõudes olin rampväsinud. panin tulukesed põlema ja kuulasin nõnda poolhämaras the for carnationit. ma olen viimasel ajal hüperemotsionaalne ja tol hetkel… ma ei oskagi öelda. ilus. why can’t i hold all these feels

